Tehnilised parameetrid on kirjeldatud PKD Lisas 2.
Liitumiskoht on kirjeldatud PKD Lisa 1 punktis 4.
Soojusvõrku ühendamiseks on vaja liituda mõlema magistraaliga – nii I
magistraaltorustikuga TM1 kui ka II magistraaltorustikuga TM2 vastavalt PKD Lisa 1
punktis 3.3.
Lepingu projekt on koostamisel ning see vormistatakse
kooskõlas pakkumiskutse dokumentides (PKD) sätestatud põhipunktidega. Lepingu sisu ei
või olla vastuolus PKD-s sätestatud tingimustega, vaid täpsustab ja täiendab neid.
Lõplikus lepingus käsitletakse lisaks PKD-s toodud põhipunktidele ka tavapäraseid
lepingutingimusi.
Seega on kõik lepinguosaliste õigused ja kohustused selgelt reguleeritud ning lähtuvad
PKD-s esitatud põhitõdedest. Lepingu lõppversioon esitatakse pakkujatele, kui pärast
küsimuste ja ettepanekute menetlemist ei teki enam vajadust lepingutingimusi muuta.
Sellega tagatakse, et kõigil pakkujatel on ühesugune ja võrdne alus lepingu tingimustega
tutvumiseks. Lepingu esmase versiooni avalikustatakse 10.10.2025.
Kinnitame, et PKD-s sätestatud leppetrahv ei ole mõeldud kui alusetu rikastumise vahend, vaid tegemist on sanktsiooniga, mis on lahutamatult seotud lepingu täitmise nõudega. Leppetrahvi eesmärk ei ole üksnes katmata jäänud kahju hüvitamine kitsas mõttes, vaid eelkõige tagada lepingupoolte distsipliin ja motiveerida Käitise operaatorit oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi regulatsioonil on mitmeid põhjendusi:
Punkti 16.8.4. otsustasime PKD-st kustutada. PKD punkti sõnastus, mida kustutakse: 16.8.4: „….võrguettevõtjast mitteolenevatel põhjustel kaob vajadus lepingu objektiks oleva sisseostu järele.“
Tulenevalt asjaolust, et otsustasime loobuda PKD punktist 16.8.4, puudub vajadus antud küsimusele vastata.
Kompenseerimine toimub selliselt, et iga MWh kohta, mille Käitise Operaatori toodang jääksoojuse võrku suunamise tõttu väheneb, tasutakse kompensatsioon püsikomponendi alusel vastavalt asendatud mahule. Kui jääksoojust võrku antakse rohkem, kui ühe käitise võimsus, ja see mõjutab mitut Käitise Operaatorit, toimub kompenseerimine kõikidele vastavatele käitistele proportsionaalselt nende asendatud soojusenergia mahule.
Vajaduse tekkimise korral arvestab võrguettevõtja
jääksoojuse võrku vastuvõtmisel käitise operaatori tehnilist reguleerimisvõimekust ning
võrguinertsist.
Samas võrguettevõtja juhib tähelepanu, et lepinguprojekti tasandil ei saa liiga täpselt
reguleerida tehnoloogilisi erisusi, kui pole teada, millise tehnoloogiaga pakkuja lõpuks
valitakse. Sellest tulenevalt sõltub lepingu täpsem regulatsioon vastava soojuse
tootmisseadme tehnoloogilisest lahendusest.
Raamistik ning tingimused määratakse võrguettevõtja veebilehel „Jääksoojuse ostmise üldtingimustes“. Nii näiteks Küttevahelisel perioodil (1. mai – 1. oktoober) kehtib põhimõte, et:
Raamistik ning tingimused määratakse võrguettevõtja veebilehel „Jääksoojuse ostmise üldtingimustes“. Palume tutvuda võrguettevõtja jääksoojuse ostmise üldtingimustega.
Proportsionaalselt, sest (a) PKD-s vahemiku soojuse aastamaht on orienteeruv, sest aastamaht sõltub välisõhutemperatuuri kõikumisest ning tegeliku tarbimise mahust (vt PKD Lisa 7).
Kinnitame, et pakkumiste pingerea kujundamisel lähtutakse Lisast 6 toodud metoodikast. PKD punkt 15.3 kirjeldab hindamise üldpõhimõtet (vt Vastus 8), kuid siduv hindamisaluste detailne metoodika on sätestatud PKD Lisas 6.
Hindamise aluseks on Lisa 6-s toodud metoodika, mille rakendamisel kujuneb välja üks lõplik näitaja – soojuse kombinatsiooni hind. Praktikas tähendab see soojuse toomisüksuste soojuse hindasid erinevates võimsusevahemikes ja nende hinnapakkumiste alusel parima kogu võimsuse kombinatsiooni hinda. Hindamiskriteerium on konkursi raames kogu hangitava raames madalaim kombinatsiooni hind.
Vastus küsimusele tuleneb PKD tingimustest, täpsemalt PKD punktis 15. ja selle alapunktidest.
Metoodika on kirjeldatud PKD Lisas 6 ning iga võimsusvahemiku vastab oma toodang ning 20 MW Käitisele soojusvahemikus 0-20 MW (esimeses järjekorras), on 105 GWh, ning selle 20 MW Käitisele soojusvahemikus 70-85 MW (viimases järjekorras) – on 20 GWh aastas.
Tuleb lähtuda PKD punktist 15. Eelnev tähendab, et esimese kolme aasta jooksul alates soojuse müümise alustamist ei saa. Pärast eelnimetatud perioodi kinnitab piirhinna Konkurentsiamet.
Tuleb lähtuda PKD punktist 15. Esimese kolme aasta jooksul ei saa. Pärast eelnimetatud perioodi kinnitab piirhinna Konkurentsiamet.
Ebamõistlikult kõrge püsikulude maksumus tähendab olukorda, kus pakkuja esitatud püsikulude tase ei ole kooskõlas turupõhiste kuludega. Seega ei ole tegemist eelnevalt fikseeritud väärtusega, vaid hinnanguga, kas pakkuja kulud on proportsionaalsed, põhjendatud ja kooskõlas turu tavatasemega.
Kui tekib olukord, kus hilisematel aastatel mõne muu käitis pakub madalama muutuvkomponendi hinnaga soojust, siis võrguettevõtja peab lähtuma PKD punktist 3.6 põhimõttest – ostetakse soodsamat soojust, et tagada lõpptarbijale madalam hind ja varustuskindlus, mis ühtlasi tuleneb kaugkütteseadusest. Pingerea positsioon ja hinnad fikseeritakse esimeseks kolmeks aastaks. Pärast hinnafikseerimise perioodi lõppu võib kujuneda olukord, kus tagumise järjekoha käitis pakub tegelikult soodsamat muutuvkomponendi hinda kui eesmise järjekoha käitis. Sellisel juhul lähtutakse üldpõhimõttest – võrku ostetakse odavamat soojust, sõltumata käitise järjekoha esialgsest positsioonist.
Avaliku konsultatsiooni raames nõustusime selle
tähelepanekuga ning täpsustasime PKD tingimusi, pikendades pakkumuste avamise tähtaega
kuni 7 tööpäeva võrra pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Vastuväiteid
konkursi korraldaja vastavale muudatusele ei järgnenud, millest tulenevalt on see
tingimus sätestatud praegusel kujul.
Pakkumiste avamise hilisem kuupäev ei mõjuta avamise protsessi läbipaistvust ega
korrektsust. Oluline on, et kõik pakkumised avatakse üheaegselt ja dokumenteeritult,
sõltumata sellest, kas avamine toimub kohe pärast esitamise tähtaega või mõne tööpäeva
möödudes.
Kui Käitis töötab esimeses soojusvahemikus 0-20 MW, kus asub reguleerimisvahemik 7-20 MW, siis Käitis peab vastama nendele parameetritele.
Kinnitame, et olete õigesti aru saanud. PKD punktide 15.5 ja 16.2 kohaselt fikseeritakse konkursi võitja pakutud soojusenergia hind esimeseks kolmeks aastaks. Samal ajal on Käitise operaatoril kohustus kooskõlastada soojuse piirhind Konkurentsiametiga, kuid Lepingu kohaselt kohaldub alati madalaim hind – kas fikseeritud lepinguhind või Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhind ning alates neljandast aastast kehtib Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhind.
PKD kohaselt on soojuse ostulepingu kestus määratud 12 aastaks. Pärast selle perioodi lõppu ei muutu leping automaatselt tähtajatuks ega pikene vaikimisi. Edasine koostöö sõltub mitmest tegurist, sealhulgas Käitise töökindlusest, Konkurentsiameti seisukohast uue soojuse ostu konkursi vajalikkuse kohta, pooltevahelise senise koostöö toimivusest ning muudest asjakohastest asjaoludest.
Maksimaalsest võimsusest madalama võimsuse pakkumise
korral on võrguvee, võrgu lisavee ja veetöötlusseadme mahtude/võimsuse arvutamisel vaja
lähtuda pakkumuse kutse dokumendi punktist 16.11.
Punkt 16.11. alusel peab pakkuja võrguvee kadude kompenseerimiseks tagama
veetöötlusseadmete võimsuse olemasolu vastavalt pakkumuses nimetatud tootmisüksuse
võimsusega. Lühiajalise tootlusega (kuni 12 tundi) veetöötlusseade peab olema valitud
suhtega, et pakutava soojatootmisseadme võimsus 1 MW võrdub veetöötlusseadme
tootlikkusega 1 m³/h.
Pakkuja peab ehitama torustiku väljavõtte koos mõõtmispunktiga ning vastavalt pakkumise kutse dokumendi punktile 15.4 lisama need kulud soojuse hinda.
Hankija eelistab EL krediidiasutuse või kindlustusandja poolt väljastatud garantiikirja, kuid Hankija aktsepteerib ka Pakkuja poolset rahalise tagatise ülekannet Hankija pangakontole (AS Narva Soojusvõrk, Swedbank: EE452200221015560369).
Pakkumise kutse dokumendist eemaldatakse punkt 16.8.4.
Tipukoormuse katla käivitamise hetkel (võimsusel üle 80-85 MW) lähtutakse pakutavate seadmete tehnilisest võimekusest ning vajadusel koormatakse alla eelneva võimsuse pakkuja tootmisseadet/-seadmeid.