Osalejate küsimused ja vastused - AS Narva Soojusvõrk

Tehnilised parameetrid on kirjeldatud PKD Lisas 2. Liitumiskoht on kirjeldatud PKD Lisa 1 punktis 4.
Soojusvõrku ühendamiseks on vaja liituda mõlema magistraaliga – nii I magistraaltorustikuga TM1 kui ka II magistraaltorustikuga TM2 vastavalt PKD Lisa 1 punktis 3.3.

PKD Lisa 1 punkt 4. sõnastus: „4.1. Kaugküttevõrk. AS-i Narva Soojusvõrk kaugküttevõrgu pikkus on ligikaudu 80 km, sellest on 45 km renoveeritud torustikke, mis moodustab kogu võrgu osakaalust 56%. Kaugküttevõrgu algus asub 3 km kaugusel Narva linnast ja varustab kaugküttevõrku kahe DN 600 4 km pikkuse ülekandetorustiku kaudu. Soojuskandja tuleb linna võrku kahe magistraalharu kaudu - läänest ja lõunast. Vee rõhk pealevoolu torus võrgupumplas on 5,0…6,0 bar ja tagasivoolu torus - 2 bar (+/- 0,2 bar).
4.2. Kui liitumispunkt ei asu võrguettevõtja poolt ettenähtud asukohas, siis liitumispunkti(de) asukoh(ad)t tuleb kooskõlastada võrguettevõtjaga enne pakkumise esitamist. Võimaliku uue käitise liitumispunkt.
I magistraali TM1 maapealse osa vahemikus (51101:001:1428) Elektrijaama tee 57 kuni (51106:001:0003) Joala tn 40a.
II magistraali TM2 maapealse osa vahemikus (51101:001:1428) Elektrijaama tee 57 kuni (51106:001:0060) Oru tn 67.“

Lepingu projekt on vormistatud kooskõlas pakkumiskutse dokumentides (PKD) sätestatud põhipunktidega. Lepingu sisu ei või olla vastuolus PKD-s sätestatud tingimustega, vaid täpsustab ja täiendab neid. Lõplikus lepingus käsitletakse lisaks PKD-s toodud põhipunktidele ka tavapäraseid lepingutingimusi. Seega on kõik lepinguosaliste õigused ja kohustused selgelt reguleeritud ning lähtuvad PKD-s esitatud põhitõdedest.

Leping on lisatud 10.10.25, sellega saab tutvuda, klõpsates lingil.

Kinnitame, et PKD-s sätestatud leppetrahv ei ole mõeldud kui alusetu rikastumise vahend, vaid tegemist on sanktsiooniga, mis on lahutamatult seotud lepingu täitmise nõudega. Leppetrahvi eesmärk ei ole üksnes katmata jäänud kahju hüvitamine kitsas mõttes, vaid eelkõige tagada lepingupoolte distsipliin ja motiveerida Käitise operaatorit oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi regulatsioonil on mitmeid põhjendusi:

Kahju ennetamine ja riski maandamine. Soojusvarustuse katkemine võib kaasa tuua märkimisväärseid riske võrguettevõtjale ja lõpptarbijatele. Kuigi Narva reservkatlamaja võimaldab tehniliselt tagada soojusvarustuse jätkumise, ei ole sellel asjaolul lepinguõiguslikult samaväärset tähendust. Reservkatlamaja kasutamine toob kaasa täiendavaid kulusid, operatiivseid riske ja eelkõige varustuskindluse vähenemise.
Motiveeriv funktsioon. Leppetrahv ei ole kavandatud pelgalt tegeliku kahju kompenseerimiseks, vaid ka lepingu rikkumise vältimiseks. Sanktsiooni puudumisel võiks tekkida olukord, kus kohustuste mittetäitmine muutuks Käitise operaatori jaoks majanduslikult „odavamaks“ kui kokkulepitud kohustuste korrektne täitmine. Võrguettevõtja soovib sellist olukorda vältida.
Õiguslik selgus ja võrdsus. PKD-s seatud tingimused kehtivad kõikidele pakkujatele ühtemoodi. Leppetrahvi säte annab ette prognoositava ja läbipaistva tagajärje lepingu rikkumise korral, välistades hilisemad vaidlused tegeliku kahju ulatuse üle. See on kooskõlas VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi regulatsiooniga, mille kohaselt võib leppetrahvi nõuda sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses kahju tekkis. Võrguettevõtja eesmärgiks on pikaajalise lepingu sõlmimine partneriga, kes on kindel oma suutlikkuses lepingut täita ning kelle väljaehitatud käitis on rajatud eesmärgiga tagada soojusvarustuse katkematu varustuskindlus.
Soojusvarustuse usaldusväärsus. Võrguettevõtja vastutab lõpptarbijate ees katkematu ja kvaliteetse soojusenergiaga varustamise eest. Seetõttu on oluline, et Käitise operaatori lepinguline vastutus oleks rangem ning tagaks tegeliku motivatsiooni vältida katkestusi.
Täiendavalt rõhutame, et lepingu ülesütlemine ei ole automaatne ega kergekäeline abinõu. Tegemist on äärmusliku meetmega, mida rakendatakse vaid korduva või olulise rikkumise korral. Samas oleme Teiega nõus, et PKD punkt 16.8.3 võib tekitada Käitise operaatoril ebakindluse tuleviku osa, millest tulenevalt on AS Narva Soojusvõrk nõus antud punkti muutma alljärgnevas sõnastuses:
Uus redaktsioon: „16.8.3. …planeerimata soojusvarustuse katkestus, mis kestab üle seitsme (7) päeva ning mille tõttu Käitise operaator ei suuda tagada varustuskindlust ning selline olukord kordub vähemalt kakskorda lepinguaasta jooksul.“;
Vana redaktsioon: „16.8.3…planeerimata soojusvarustuse katkestus, mis kestab üle seitsme (7) päeva ning mille tõttu Käitise operaator ei suuda tagada varustuskindlust;

Punkti 16.8.4. otsustasime PKD-st kustutada. PKD punkti sõnastus, mida kustutakse: 16.8.4: „….võrguettevõtjast mitteolenevatel põhjustel kaob vajadus lepingu objektiks oleva sisseostu järele.“

Tulenevalt asjaolust, et otsustasime loobuda PKD punktist 16.8.4, puudub vajadus antud küsimusele vastata.

Kompenseerimine toimub selliselt, et iga MWh kohta, mille Käitise Operaatori toodang jääksoojuse võrku suunamise tõttu väheneb, tasutakse kompensatsioon püsikomponendi alusel vastavalt asendatud mahule. Kui jääksoojust võrku antakse rohkem, kui ühe käitise võimsus, ja see mõjutab mitut Käitise Operaatorit, toimub kompenseerimine kõikidele vastavatele käitistele proportsionaalselt nende asendatud soojusenergia mahule.

PKD punkt 3.6.2. sõnastus: “Käitise operaator pakub soojusenergiat madalama muutuvkomponendi hinnaga kui ükski teine tootja, kes on samuti ühendatud kaugküttevõrguga ja kelle piirhind on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud või kes annab võrku heit- või jääksoojust.“
PKD punkt 16.13.5. sõnastus:“ Pakkuja(d) on teadlikud, et võimaliku seadusmuudatuse korral võib tekkida olukord, mille korral lasub kohustus võtta vastu võrku pakutavat heit- ja/või jääksoojust tingimusel, et sellise soojuse maksumus võrgupiirkonnas olevate lõpptarbijate jaoks on väiksem kui konkursi võitnud tootja(te) muutuvkulud. Kogu lepinguperioodi jooksul kehtib põhimõte, et tootmisvõimsuse vähendamise nõudmise korral kaetakse vähendatud võimsuse ulatuses toojate püsikulud ja nendega seotud tootlus Konkurentsiameti poolt kinnitatud hinnametoodika alusel. Kompenseeritava püsikulu komponendi suurus tuletatakse pakkumuse andmetest, lähtudes Konkurentsiameti metoodikast.“

Vajaduse tekkimise korral arvestab võrguettevõtja jääksoojuse võrku vastuvõtmisel käitise operaatori tehnilist reguleerimisvõimekust ning võrguinertsist.
Samas võrguettevõtja juhib tähelepanu, et lepinguprojekti tasandil ei saa liiga täpselt reguleerida tehnoloogilisi erisusi, kui pole teada, millise tehnoloogiaga pakkuja lõpuks valitakse. Sellest tulenevalt sõltub lepingu täpsem regulatsioon vastava soojuse tootmisseadme tehnoloogilisest lahendusest.

Raamistik ning tingimused määratakse võrguettevõtja veebilehel „Jääksoojuse ostmise üldtingimustes“. Nii näiteks Küttevahelisel perioodil (1. mai – 1. oktoober) kehtib põhimõte, et:

Jääksoojust suunatakse võrku soojusvaheti kaudu vaid pealevoolu liinile, ning võimsus peab jääma vahemikku 7 kuni 15 MW ning temperatuur 70 °C, vastavalt üldtingimuste parameetritele.
Võimekus jääksoojust vastuvõtmiseks sõltub tarbimise tegelikust mahust ning võrguettevõtja vajadusest/tehnilisest võimekusest.

Jääksoojuse võrku vastuvõtmisel ning sellest tuleneva konkursi käitise võimsuse vähendamise korralduse andmisel arvestab võrguettevõte konkursi käitise tehnilist reguleerimisvõimekust ning vajalikke tehnilisi kriteeriume, võrgu vajadust ning võrgu inertsi, jääksoojuse sesoonsust ja saadavuse pidevust.

Jääksoojuse allikas tagab vajalikud jääksoojuse parameetrid (temperatuuri ja rõhu), et hoida temperatuuri vastavalt etteantud graafikule. Võrguettevõte otsustab, milliste käitiste koormust tuleks vähendada või kelle jääksoojuse voogu tuleks piirata, kui kaugküttesüsteem soojust ei vaja, et tagada võrguettevõtja määratud parameetrite piires soojusvarustus.

Raamistik ning tingimused määratakse võrguettevõtja veebilehel „Jääksoojuse ostmise üldtingimustes“. Palume tutvuda võrguettevõtja jääksoojuse ostmise üldtingimustega.

Proportsionaalselt, sest (a) PKD-s vahemiku soojuse aastamaht on orienteeruv, sest aastamaht sõltub välisõhutemperatuuri kõikumisest ning tegeliku tarbimise mahust (vt PKD Lisa 7).

Kinnitame, et pakkumiste pingerea kujundamisel lähtutakse Lisast 6 toodud metoodikast. PKD punkt 15.3 kirjeldab hindamise üldpõhimõtet (vt Vastus 8), kuid siduv hindamisaluste detailne metoodika on sätestatud PKD Lisas 6.

Hindamise aluseks on Lisa 6-s toodud metoodika, mille rakendamisel kujuneb välja üks lõplik näitaja – soojuse kombinatsiooni hind. Praktikas tähendab see soojuse toomisüksuste soojuse hindasid erinevates võimsusevahemikes ja nende hinnapakkumiste alusel parima kogu võimsuse kombinatsiooni hinda. Hindamiskriteerium on konkursi raames kogu hangitava raames madalaim kombinatsiooni hind.

Vastus küsimusele tuleneb PKD tingimustest, täpsemalt PKD punktis 15. ja selle alapunktidest.

PKD punkti 15.1. sõnastus: „ Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaim müüdava soojuse käibemaksuta Soojuse hind, eur/MWh. Soojuse hind peab koosnema püsikomponendist ja muutuvast hinnakomponendist.
15.2. Võrguettevõtja hindab vastavaks tunnistatud pakkumisi PKD-s sätestatud kriteeriumite (Lisa 5) järgi ja selgitab välja eduka(d) pakkuja(d) hiljemalt 30 päeva jooksul pärast Pakkumuste avamist.
15.3. Pakkumiste hindamisel valitakse eduka(te)ks pakkuja(d), kelle tootmisüksus(t)e võimsusvahemike soojuse hindade kombinatsiooni hind on madalaim. PKD lisas 6 toodud valemi järgi selgitatakse välja pakkumiste pingerida.“

Metoodika on kirjeldatud PKD Lisas 6 ning iga võimsusvahemiku vastab oma toodang ning 20 MW Käitisele soojusvahemikus 0-20 MW (esimeses järjekorras), on 105 GWh, ning selle 20 MW Käitisele soojusvahemikus 70-85 MW (viimases järjekorras) – on 20 GWh aastas.

Tuleb lähtuda PKD punktist 15. Eelnev tähendab, et esimese kolme aasta jooksul alates soojuse müümise alustamist ei saa. Pärast eelnimetatud perioodi kinnitab piirhinna Konkurentsiamet.

(PKD p 15.5 Lepingu sõlmimisega fikseeritakse konkursi võitja(te)ga pakutud soojusenergia hind MWh kohta esimeseks kolmeks aastaks soojuse ostmise alustamisest.)

Tuleb lähtuda PKD punktist 15. Esimese kolme aasta jooksul ei saa. Pärast eelnimetatud perioodi kinnitab piirhinna Konkurentsiamet.

PKD p 15.5 Lepingu sõlmimisega fikseeritakse konkursi võitja(te)ga pakutud soojusenergia hind MWh kohta esimeseks kolmeks aastaks soojuse ostmise alustamisest.

Ebamõistlikult kõrge püsikulude maksumus tähendab olukorda, kus pakkuja esitatud püsikulude tase ei ole kooskõlas turupõhiste kuludega. Seega ei ole tegemist eelnevalt fikseeritud väärtusega, vaid hinnanguga, kas pakkuja kulud on proportsionaalsed, põhjendatud ja kooskõlas turu tavatasemega.

Kui tekib olukord, kus hilisematel aastatel mõne muu käitis pakub madalama muutuvkomponendi hinnaga soojust, siis võrguettevõtja peab lähtuma PKD punktist 3.6 põhimõttest – ostetakse soodsamat soojust, et tagada lõpptarbijale madalam hind ja varustuskindlus, mis ühtlasi tuleneb kaugkütteseadusest. Pingerea positsioon ja hinnad fikseeritakse esimeseks kolmeks aastaks. Pärast hinnafikseerimise perioodi lõppu võib kujuneda olukord, kus tagumise järjekoha käitis pakub tegelikult soodsamat muutuvkomponendi hinda kui eesmise järjekoha käitis. Sellisel juhul lähtutakse üldpõhimõttest – võrku ostetakse odavamat soojust, sõltumata käitise järjekoha esialgsest positsioonist.

PKD 3.6. sõnastus: „Käitis(t)e operaatori(te)lt ostetakse vajamineva soojusenergia kogus lepingu perioodi vältel kõige soodsama muutuvkomponendi hinna pakkunud soojuse müüja(te)lt kahe tingimuse täitmisel:
3.6.1. kui Võrguettevõtja Kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate tegelik soojusenergia vajadus vastab sellisele kogusele;
3.6.2. Käitise operaator pakub soojusenergiat madalama muutuvkomponendi hinnaga kui ükski teine tootja, kes on samuti ühendatud kaugküttevõrguga ja kelle piirhind on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud või kes annab võrku heit- või jääksoojust.
Kui käitise operaatori soojusenergia toodangut vähendatakse käesoleval konkursil mitteosalenud soojuse tootja pakutud odavama soojusenergia koguse ulatuses, tasutakse käitise operaatorile püsikulude ja nendega seotud kasumiootuse kompenseerimiseks vastavale käitisele Konkurentsiameti poolt kinnitatud soojusenergia piirhinna püsikomponendi alusel.“

Avaliku konsultatsiooni raames nõustusime selle tähelepanekuga ning täpsustasime PKD tingimusi, pikendades pakkumuste avamise tähtaega kuni 7 tööpäeva võrra pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Vastuväiteid konkursi korraldaja vastavale muudatusele ei järgnenud, millest tulenevalt on see tingimus sätestatud praegusel kujul.

Pakkumiste avamise hilisem kuupäev ei mõjuta avamise protsessi läbipaistvust ega korrektsust. Oluline on, et kõik pakkumised avatakse üheaegselt ja dokumenteeritult, sõltumata sellest, kas avamine toimub kohe pärast esitamise tähtaega või mõne tööpäeva möödudes.

Kui Käitis töötab esimeses soojusvahemikus 0-20 MW, kus asub reguleerimisvahemik 7-20 MW, siis Käitis peab vastama nendele parameetritele.

Kinnitame, et olete õigesti aru saanud. PKD punktide 15.5 ja 16.2 kohaselt fikseeritakse konkursi võitja pakutud soojusenergia hind esimeseks kolmeks aastaks. Samal ajal on Käitise operaatoril kohustus kooskõlastada soojuse piirhind Konkurentsiametiga, kuid Lepingu kohaselt kohaldub alati madalaim hind – kas fikseeritud lepinguhind või Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhind ning alates neljandast aastast kehtib Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhind.

PKD kohaselt on soojuse ostulepingu kestus määratud 12 aastaks. Pärast selle perioodi lõppu ei muutu leping automaatselt tähtajatuks ega pikene vaikimisi. Edasine koostöö sõltub mitmest tegurist, sealhulgas Käitise töökindlusest, Konkurentsiameti seisukohast uue soojuse ostu konkursi vajalikkuse kohta, pooltevahelise senise koostöö toimivusest ning muudest asjakohastest asjaoludest.

Maksimaalsest võimsusest madalama võimsuse pakkumise korral on võrguvee, võrgu lisavee ja veetöötlusseadme mahtude/võimsuse arvutamisel vaja lähtuda pakkumuse kutse dokumendi punktist 16.11.
Punkt 16.11. alusel peab pakkuja võrguvee kadude kompenseerimiseks tagama veetöötlusseadmete võimsuse olemasolu vastavalt pakkumuses nimetatud tootmisüksuse võimsusega. Lühiajalise tootlusega (kuni 12 tundi) veetöötlusseade peab olema valitud suhtega, et pakutava soojatootmisseadme võimsus 1 MW võrdub veetöötlusseadme tootlikkusega 1 m³/h.

Pakkuja peab ehitama torustiku väljavõtte koos mõõtmispunktiga ning vastavalt pakkumise kutse dokumendi punktile 15.4 lisama need kulud soojuse hinda.

Hankija eelistab EL krediidiasutuse või kindlustusandja poolt väljastatud garantiikirja, kuid Hankija aktsepteerib ka Pakkuja poolset rahalise tagatise ülekannet Hankija pangakontole (AS Narva Soojusvõrk, Swedbank: EE452200221015560369).

Pakkumise kutse dokumendist eemaldatakse punkt 16.8.4.

Tipukoormuse katla käivitamise hetkel (võimsusel üle 80-85 MW) lähtutakse pakutavate seadmete tehnilisest võimekusest ning vajadusel koormatakse alla eelneva võimsuse pakkuja tootmisseadet/-seadmeid.